Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, mis levib puugihammustuste ja lehma- ning

kitsepiima  kaudu. Eestis levitavad entsefaliiti võsapuuk ja laanepuuk.

Puukentsefaliidi viirus on väliskeskkonnas küllaltki vastupanuvõimeline. Temperatuuril

60 kraadi Celsiuse järgi hävib viirus 10 minuti jooksul, keetmisel paari minutiga.

Toatemperatuuril säilib umbes nädal, külmkapis kaks nädalat ja hapukoores kuni kaks

kuud.

 

Puukentsefaliidi haigussümptomid

Puukentsefaliidi inkubatsiooniperiood on enamasti 7 kuni 14 päeva, võimalik  2 – 28

päeva. Esimesed haigusnähud sarnanevad gripile, haigusnähud mööduvad tavaliselt

mõne päeva kuni nädalaga. Umbes kolmandikul nakatunutest esineb küll vireemia, kuid

haigusnähte ei tekigi. Ühel kolmandikul nakatunutest tekib aga paar päeva kuni üks –

kaks nädalat pärast esmast haigestumist uuesti kehatemperatuuri järsk tõus kuni 40°C

ja haigestutakse meningiiti ja/või entsefaliiti.

Puukentsefaliidihaiged ei ole teistele inimestele nakkusohtlikud. Spetsiifiline ravi

puudub. Puukentsefaliidi läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.

Puukentsefaliit on vaktsiinvälditav haigus.

 

Täielik immuunsus saadakse kolme süsti järel. Kaks esimest tehakse ühe kuni

kolmekuuliste vahedega, kolmas umbes aasta hiljem. Immuunsus tekib juba pärast

kaht esimest süsti, kuid see kestab vaid ühe hooaja. Seepärast on vajalik kolmas süst,

et immuniteeti pikendada. Omandatud immuunsuse säilitamiseks soovitatakse süstida

iga kolme aasta järel üks lisaannus vaktsiini. Vaktsineerida soovitatakse kõiki, kel

vanust vähemalt kaks eluaastat. Puukenstefaliiti ei haigestu need, kes on eelnevalt

vaktsineeritud.

Kui võimalikust nakatumisest on möödnud kuu aega või enam, siis haigestumine ei ole

enam tõenäoline.