- Nõuanded
- Palavik
- nn. "Külmetushaigused"
- Noorele emale
- Teadmiseks
- Puukentsefaliit
- Gripp
- Rotaviirus
- A-hepatiit
- B-hepatiit
- HPV
Ülemiste hingamisteede ägedatesse viirusnakkustesse haigestumine
Igal aastal peame tahes tahtmata läbi elama sügis-talvise perioodi, mis toob pea
igaühele kaasa nohuse nina, kurguvalu, köha, peavalu või mingi muu tervisehäda, mille
saab paigutada mõiste nn. "külmetushaiguse" alla.
Ägedad ülemiste hingamisteede haigused põhjustavad erinevad viirused, raku sisse
tungivad ja seal paljunevad parasiidid. Erinevaid külmetuse ilminguid põhjustavaid
viirusi on üle 200, sagedamini esinevaid siiski mõnevõrra vähem – rinoviirused,
adenoviirused, paragripiviiused, RS (respiratoor-sünsütiaal)-viirused,
A- ja B- gripiviirused.
Kuidas ravida?
Antibiootikumid viirustele ei mõju. Antibiootikumid saavad hävitada vaid baktereid,
selliseid haigustekitajaid, mis on võimelised ka iseseisvalt paljunema. Seega ei saa
loota mingile heale ja kangele ravimile, mis hävitaks kiiresti viiruse ja võimaldaks
halvast enesetundest lahti saada.
Aastatega ei ole viirusnakkushaiguste ravis palju muudatusi toimunud –
kehtivad endiselt kuldsed tõed – käi arsti juures, puhka, joo palju vedelikku.
Viiruste vastase võitlusega peab organism ise hakkama saama. Immuunsüsteemi
toetamiseks võib kasutada erinevaid taimseid teesid või preparaate, võib turgutada
tsinki või C vitamiini sisaldavate ravimitega. Mahlasid väga palju juua
ei tasu, need sisaldavad liiga palju suhkrut, mis muudab immuunsüsteemi laisaks.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tunnuseid
Nohu,köha ja kurguvalu…
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on nohu, köha, kurguvalu ja palavik.
Haigus tekib viiruse organismi tungimise tagajärjel mitte külmetuse tagajärjel. Viirus
nakkusejärgselt võivad välja kujuneda bakteriaalse päritoluga tüsistused, nagu nina
kõrvalkoobaste- või keskkõrvapõletik.
Nohu
Nohu kohta käib ütlus: “kui ravida siis see möödub 2 nädalaga kui mitte siis 14
päevaga”. Ägedat nohu ei ole võimalik ravida. Nohuravi eesmärk on alguses, et eritis
pääseks ninast välja ja õhk pääseks ninna sisse.
Viirusliku nohu korral pole põletik nina limaskestas vaid ka kõrvalkoobastes (tüsistuste
parimad kohad). Viirusliku nohu puhul on nina ja kõrvalkoobaste limaskestade seinad
turses.
Õhu ligipääsuks vajalike avauste lahtihoidmiseks kasutatakse nohutilku,- salvi,
tabelette, mille toimeained on paratsetamool, pseudoefedriin. Kui minna nohu tilkadega
liiale siis turse kaob vaid korraks ja tuleb kohe tagasi. HumMeri- nimeline vedelik on
purki pandud merevesi, mida ninna manustades võtab maha kuivad koorikud ninast.
Põskedele võib panna soojasidi soolamähiseid. Õige on nuusata ühte ninapoolt korraga.
Nuusata ei tohiks tugeva jõuga, sest nii satub eritis kõrvadesse.
Alati kui on vaja nuusata ei ole tegemist nohuga, sest temperatuuri vahetusega, nt
külma ilmaga tuppa minnes, on ninaeritise tekkimine üsna normaalne.
Köha
Köha peaks ravima, sest kui kurku katab sitke röga, siis selle all limaskestas on põletik
ja köha jääbki kestma. Limaskest saab paranema hakata, kui kasutada röga
vedeldavaid mükoliitilisi ravimeid.
Kuiva köha vastu saab apteegist rögalahtistavaid rohtusid ja piinava köha vastu köha
vaigistavaid rohtusid. Rahvameditsiinis on sobivad: ravimteed, sooda-, kartulikeedu- ja
kummeliaur.
Kurguvalu
Kurguvalu vastu raviks kuristamine- 1 tl soola 1 klaasi vee kohta.
Kui kurk valutama hakkab ja otsite ravimtaimede retseptide hulgast sobivat haiguse
leevendamiseks, siis võib tõdeda, et üks pakub abi neelupõletiku, teine kurgumandlite
põletiku, kolmas farüngiidi, neljas tonsilliidi ja viies angiini vastu. On muidugi ka veel
teisi kombinatsioone.
Kui suhteliselt harvemini esinevad haigused, nagu difteeria, neelutuberkuloos või
võimalik kasvaja kurgus välja arvata, siis kui palju neid sagedamini esinevaid
kurguhaigusi on? Kas neid ongi: neelupõletik e doktorite ametlikus keelepruugis
farüngiit ja kurgumandlite põletik e tonsilliit, mille ägedamat vormi ka
angiiniks nimetatakse. Üldiselt kasutataksegi tänapäeval mandlipõletiku ägeda
vormi puhul väljendit angiin, kroonilise vormi puhul aga krooniline tonsilliit. Nii
neelu- kui mandlite põletiku tekkeloos võib olla oma osa ka vastavail baktereil.
Neelupõletik e farüngiit algab enamasti nohuga, kuid võib olla ajendatud ka
kroonilisest nohust. Kaasneda võib palavik, neelamine muutub valusaks, kurgunibu ja
neelulimaskest hakkavad punetama.
Kurgumandlites põletiku eelsoodumus on enamasti külmetus. Tonsilliidi krooniliseks
muutumine võib tekitada reuma ja neerupõletiku, seepärast tuleb ta korralikult välja
ravida.
Kui ka raskemail juhtudel kasutatakse põhiravimina arsti poolt välja kirjutatud
apteegimedikamente, ei maksa unustada, et lõpliku tervenemise annavad üldreeglina
siiski ravimtaimed.
Millistel kuudel levivad viirused kõige rohkem?
Viiruseid on kõige rohkem oktoobrist novembrini ja veebruari lõpust aprilli alguseni.
Kõige viirusterohkemad on soojade ilmadega aastad ning niisked ja külmad sügised.
Viirustele vastu:
- Aasta läbi peaks end karastama, viibima värskes õhus, suvel võiks ujuda, riides peaks käima vastavalt ilmale.
- Kui algab pime aeg tuleks kosutada ennast puu-ja juurviljade või polüvitamiinidega. Viirusepuhangu ajal tuleks tarvitada palju ssidrunit või c-vitamiini. Kevade poole ei tasu loota ainult puuviljadele, sest säilitamisega kipuvad vitamiinid neist kaotsi minema.
- Sügiseti tuleks ennast gripi vastu vaktsineerida.
- Viirusepuhangu ajal tuleks tihti käsi pesta ja teistest hügieeninõuetest kinni pidada.
Kasutatud kirjandus: www.inimene.ee