- Nõuanded
- Palavik
- nn. "Külmetushaigused"
- Noorele emale
- Teadmiseks
- Puukentsefaliit
- Gripp
- Rotaviirus
- A-hepatiit
- B-hepatiit
- HPV
HPV
Mis on HPV?
HPV on inimese papilloomiviirus (ingl k Human Papilloma Virus).
Papilloomiviirusi on üle saja tüübi. Suurem osa neist tekitab papilloome - healoomulisi
kasvajaid nahal (näiteks soolatüükaid) ja limaskestal (kondüloomid suguelunditel), neid
põhjustavad nn madala riskiga viirused. Mõned tüübid tekitavad vähkkasvajaid , neid
nimetatakse kõrge riskiga papilloomiviirusteks.
Kas HPV nakkust esineb sageli?
HPV on väga levind viirus. Enamus inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne
papilloomiviirusega.
Kas HPV nakkus on ohtlik?
HPV-nakkus võib olla eluohtlik, sest HPV kõrgema riski tüübid võivad põhjustada
emakakaelavähki.
Kas kõik HPV viirusega nakatunud haigestuvad vähki?
On teada üle 100 HPV viiruse alaliigi, umbes 50 neist on seotud urogenitaaltrakti (kuse-
ja suguelundid) nakkustega. Kõikidest HPV viiruse tüüpidest umbes 15-20 võivad
põhjustada rakulisi muutusi emakakaelas, mille tulemusena tekivad vähieelsed
seisundid ning hiljem võib areneda emakakaela vähk. Selleks, et emakakaelas areneks
vähk, peab viirus organismis püsima rohkem kui 1 aasta. Emakakaelavähki
põhjustavad peamiselt viis kõrge riskiga HPV viiruse tüüpi, numbritega: 16, 18, 31, 45
ja 58. Need põhjustavad emakakaelavähki kaheksal juhul kümnest.
Mitu aastat on vaja, et areneks välja emakakaela vähk?
Tavaliselt areneb vähk välja aeglaselt, 10-25 aasta jooksul pärast nakatumist. Vähile
eelnevad muutused emakakaelas – vähieelsed seisundid, mis on rutiinse
günekoloogilise tervisekontrolli käigus tuvastatavad.
Kuidas papilloomiviirus muudab raku kasvajarakuks?
Papilloomiviirustega nakatumisel siseneb viiruse DNA epiteelraku tuuma ning hakkab
seal paljunema. Kõrge riski viiruste DNA võib aga lülituda raku enda kromosoomidesse.
Sellise ümberkorralduse käigus aktiveeruvad viiruse onkogeenid ja nakatunud rakk
hakkab tootma onkovalke, mis sunnivad raku kiiremini kasvama ja paljunema ning
seetõttu muutuvad epiteelirakud kasvajarakkudeks. Selline protsess ei toimu koheselt
pärast viiruse rakutuuma sisenemist, vaid see toimub alles siis, kui naise
immuunsüsteem pole aastate jooksul viirusest vabaneda suutnud. Miks just kõrge riski
viirused kromosoomidesse tungivad, pole seni veel teada saada õnnestunud.
Kasutatud allikad:
1.Quattromed HTI Laborid "HPV ja emakakaelavähk";
2.Terje Raud jt "Teadmisi emakakaelavähist", Eesti Vähiliit.
3. www.emakas.ee