- Nõuanded
- Palavik
- nn. "Külmetushaigused"
- Noorele emale
- Teadmiseks
- Puukentsefaliit
- Gripp
- Rotaviirus
- A-hepatiit
- B-hepatiit
- HPV
Gripp
Mis on gripp?
Grippi põhjustab gripiviirus, mis nakatab hingamisteid (nina, kurk, kopsud). Erinevalt
paljudest teistest hingamisteede haigustest, võib gripp paljudele põhjustada raskeid ja
eluohtlikke komplikatsioone.
Mis on gripi sümptomid?
Gripp on hingamisteede haigus. Sümptomiteks on palavik, peavalu, tugev
väsimustunne, kuiv köha, kurguvalu, vesine või kinnine nohu ning lihasvalud. Lastel
võivad lisaks tekkida ka seedetrakti häired, nagu iiveldus, oksendamine ja
kõhulahtisus, kuid täiskasvanutele ei ole need sümptomid omased. Kuigi igasuguse
iivelduse, oksendamise ja kõhulahtisuse puhul kasutatakse tihti terminit „kõhugripp", on
sel juhul haigustekitajateks tavaliselt muud viirused, bakterid või ka parasiidid, mis ei
ole gripiviirusega seotud.
Mis on sellised gripi sümptomid, mis eristavad seda haigustest, mis on
põhjustatud teiste hingamisteede viiruste poolt?
Üldiselt on gripp raskema kuluga kui viiruste poolt põhjustatud haigused. Sümptomid,
nagu palavik, lihasvalud, väsimus ja kuiv köha, on sagedasemad ja rohkem
väljendunud. Külmetus on tavaliselt kergekujulisem. Külmetushaiguse puhul on
iseloomulikumad vesine või kinnine nina. Ägeda ülemiste hinagmisteede haigustega ei
kaasne raskeid probleeme, nagu kopsupõletik, bakteriaalne põletik või
hospitaliseerimine.
Kuidas teha vahet gripil ja teistel ülemiste hingamisteede haigustel?
Gripp ja ägedad ülemiste hingamisteede haigused on mõlemad hingamisteede
infektsioonid, kuid neid põhjustavad erinevad tekitajad. Kuna need kaks haigust
põhjustavad mõlemad gripisarnaseid sümptomeid, võib ainult kliinilise pildi alusel vahe
tegemine raskeks osutuda. Üldiselt on gripp raskema kuluga kui ägedad ülemiste
hingamisteede nakkused . Sümptomid, nagu palavik, lihasvalud, väsimus ja kuiv köha,
on sagedasemad ja gripi korral rohkem väljendunud. Viirushaigustele on
iseloomulikumad vesine või kinnine nina ( ei kaasne raskeid probleeme, nagu
kopsupõletik, bakteriaalne põletik või hospitaliseerimine).
Kuidas eristada grippi teistest ülemiste hingamisteede kaudu levivatest
nakkustest?
Kuna viirushaigustel ja gripil on palju sarnaseid sümptoome, võib olla keeruline (või
isegi võimatu) neil ainult kliinilise pildi alusel vahet teha. Gripi kindlaks diagnoosimiseks
tuleb teha spetsiaalsed analüüsid esimeste haiguspäevade jooksul.
Kuidas gripp levib?
Gripp levib inimeselt inimesele piisknakkuse ja kontaktnakkuse teel. Köhimisel ja
aevastamisel vabanevad õhku piisad (lendavad kuni ühe meetri kaugusele) mis
satuvad lähedalasuvate inimeste ninna ja suhu. Viirused võivad levida ka teiste
inimeste või asjade pinnal olevate pritsmete puudutamisel ning seejärel ilma vahepeal
käsi pesemata enda või kellegi teise suud või nina puudutades.
Kui ma eelmisel aastal põdesin grippi, kas mul säilib gripivastane
immuunsus ka selleks aastaks?
Üldiselt, kui inimene haigestub grippi, säilitab ta sarnaste viiruste vastu teatava
immuunsuse üheks või mitmeks aastaks. Noortel ja tervetel normaalse
immuunsüsteemiga inimestel säilib immuunsus samade või sarnaste tüvede vastu
tõenäoliselt paari aasta vältel. Seevastu nõrga immuunsusega inimestel järgnevateks
aastateks immuunsus ei säili. Tähtis on meeles pidada, et gripiviirused muutuvad
pidevalt, nii et ühe tüve vastu tekkinud antikehad kaotavad oma efektiivsuse uute
tüvede vastu. Lisaks sellele on pidevalt ringluses erinevad viiruse tüübid ja alatüübid
ning igal aastal ei pruugi ringluses olla sama viiruse tüüp.
Kas gripi puhul esineb ka tüsistusi?
Jah. Gripist tingitud tüsistusteks on näiteks bakteriaalne kopsupõletik, dehüdratatsioon
(veetustumine) ning krooniliste haiguste, nagu südamepuudulikkuse, astma või
diabeedi ägenemine. Lastel võib tekkida sagedamini sinusiit või kõrvapõletik.
Üle 65 aastastel ning kroonilisi haigusi põdevatel inimestel on tüsistuste tekkerisk
suurim.
Kuidas kindlaks teha, et mul on gripp?
Ainult sümptomite põhjal on gripi eristamine teistest viiruslikest või bakteriaalsetest
hingamisteede põletikest väga keeruline. Esimese 2-3 haiguspäeva jooksul on võimalik
teostada analüüs, mis kinnitab gripi diagnoosi. Lisaks sellele on vajalik arstlik läbivaatus
selleks, et välistada gripist tingitud tüsistused.
Kui kiiresti pärast gripiviirusega kokkupuudet haigestutakse?
Aeg viirusega kokkupuutest sümptomite tekkeni varieerub ühest kuni nelja päevani,
keskmiselt on see kaks päeva
Kui kaua on haige nakkusohlik?
Haige inimese nakkusohtlik periood sõltub haige vanusest ja tervislikust seisundist.
Uuringud näitavad, et enamik terveid täiskasvanuid on nakkusvõimelised 1 päev enne
haigeks jäämist ja kuni 5 päeva pärast esimeste sümptomite teket. Mõned väikelapsed
ja nõrga immuunsüsteemiga haiged võivad nakkusohtlikud olla kauem.
Kui palju inimesi haigestub grippi ja kui paljud surevad igal aastal?
Iga gripiperiood on erinev, kuid on näidatud, et nt. USA-s haigestub igal aastal grippi
keskmiselt 5-20% elanikest ja üle 200 000 inimese hospitaliseeritakse gripi tüsistuste
tõttu. Umbes 36,000 ameeriklast sureb komplikatsioonide tõttu.
Mida on võimalik gripi ennetamiseks teha? võimalus gripist hoidumiseks on igal sügisel end vaktsineerida!
Üksikisiku, eriti kõrge komplikatsiooniriskiga inimeste, jaoks parim
Allikas: www.gripp.ee