- Nõuanded
- Palavik
- nn. "Külmetushaigused"
- Noorele emale
- Teadmiseks
- Puukentsefaliit
- Gripp
- Rotaviirus
- A-hepatiit
- B-hepatiit
- HPV

Mis on viiruslik A-hepatiit?
A-hepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub
organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee
ja toiduga.
Nakkust inimeselt inimesele soodustab pikaajaline lähikontakt kodus, koolis, laagris või
mujal. Veega levivat nakkust põhjustab eelkõige puudulik kanalisatsioon javeevarustus.
Nakkust võib saada, pestes saastunud vees toorest toitu või valmistades sellest veest
jääd. Sageli võib A-hepatiidi saada töötlemata meresaadustest.
Viirusliku A-hepatiidiga puututaksegi kokku eelkõige reisides. A-hepatiidist ohustatud
piirkondades tuleks hoiduda keetmata vee, jääga jahutatud jookide, termiliselt
töötlemata puu- ja juurviljade ning mereandide tarbimisest.
Haigussümptomid tekivad kuni poolteist kuud pärast nakatumist. Esinevad väsimus,
palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja
väljaheide heledaks. Üldjuhul on see haigus üsna ohutu. Läbi põdedes saab eluaegse
immuunsuse ja haigus ei muutu krooniliseks (erinevalt C- ja B-hepatiidist).
A-hepatiiti nakatumist on võimalik ära hoida, kui ennast vakstineerida!
A-hepatiidi vastu vaktsineermine koosneb kahest annusest.
Esimene määratakse valitud ajal. Pärast primaarset immuniseerimist vaktsiiniga Havrix
soovitatakse pikaajalise kaitse saavutamiseks revaktsineerida 6 kuud kuni 5 aastat
pärast esimest annust.
Hepatiit A viiruse vastaste antikehade tiitrit püsimist pärast kahte doosi, mis on
manustatud 6 kuni 12 kuusete vahedega, on hinnatud 10 aastat pärast vaktsineerimist.
On võimalik vaktsineerida ka A+B hepatiidi vastu kompleksvaktsiiniga Twinrix,
mille tulemusena saab kaitse nii a- kui b-hepatiidi vastu.
Standardne esmane vaktsinatsioon vaktsiiniga Twinrix koosneb kolmest annusest.
Esimene määratakse valitud ajal, teine annus kuu aega hiljem ja kolmas annus 6 kuud
pärast esimest annust.
Erandjuhtudel, kui reis toimub ühe kuu jooksul pärast vaktsineerimise alustamist või
hiljem, kuid ei ole piisavalt aega standardseks 0., 1. ja 6. kuu vaktsinatsiooniks, võib
täiskasvanutele manustada kolmlihasesisest süsti päevadel 0, 7 ja 21. Selle plaani
kasutamisel soovitatakse neljas annus manustada 12 kuud pärast esimest annust.
Ettenähtud plaani tuleb järgida. Alustatud esmane vaktsinatsioon tuleb lõpule viia sama
vaktsiiniga.
Kasutatud allikas: www.hepatiit.net